Comboluule idee sündis meil härra L-iga eelmise aasta sügisel. Üleeile leidis Emajõe ääres aset viies seda tegevust hõlmav kohtumine. Jagangi nüüd comboluule olemust, et ka sina saaksid selle suurepärase ajaveetmisvõimaluse oma ellu lasta.
Mida läheb vaja? - Comboluule puhul on kõige olulisemad kaks asja: kaasautor ja tahe luuletada. Kaasautori elu keskseks osaks ei pea olema luuletamine, nagu ka pole see tegelikult vajalik sinu puhul. Koos millegi loomine on igahele rikastav kogemus, selleks ei pea olema professionaal. Ega meie ka pole, paar rida allpool saate selles ka ise veenduda. Igatahes, kaasautor ja tahe luuletada on põhilised.
Tuleb kasuks viibida säärases kohas, mis loomemahlad kõige väledamini liikuma paneb, kus kajakad kuuldavalt üksteisele atentaati ei korralda (üleeile läksime läksime just selle põhimõtte järgimisega natuke alt) ja kus ei saja (sest ilmselt tahate oma loomingut ka jäädvustada, mitte, et see paberilt minema jookseks). Ahjaa, muidugi siis ka paber ja pliiats.
Lõpetuseks läheb natuke vaja kompromissioskust, sest on võimatu, et kaks inimest täiesti ühtmoodi mõtleksid. Eriti, kui tegemist on millegi nii abstraktsega nagu looming.
Aga milleks mulle? - Aeg-ajalt luuletamisega tegelevatele inimestele pakub comboluule võimalust korraks enda tüüpraamidest välja murda. Kaasautor võib äratada sinus mitmeid ideepuhanguid, milleni sa üksi poleks jõudnud. Neile, kes muidu luuletamisest väga ei huvitu, annab comboluule samuti võimaluse pääseda mõneks ajaks kellegi teise pähe, õppida peale iseenda lähemalt tundma ka kedagi teist, muutuda enesekindlamaks, kasvatada esinemisjulgust (sest oma kirjutatu tuleb kamraadile ette lugeda), täiendada kompromisside tegemise oskust jne.
Kuidas? - Ilmselt on selleks ka paremaid võimalusi, aga meie meetod on järgmine:
- Kohtu kaasautoriga
- Küsi, kuidas tal läinud on
- Rääkige esimesed tund aega loomingust üleüldiselt. Rääkige kajakatest, kes kõrval pargis kaklevad või filmidest või söögist või karsklusest või põrgust, mütoloogilistest olenditest, ema lehma lellepoegadest, muusikast või millest iganes. Kas ma söögist juba ütlesin?
- Arutlege võimaluse üle midagi söödavat hankida.
- Keegi pakub teema, millel võiks hakata kirjutama.
- Kumbki osaline kirjutab nelja, kuue, kaheksa vm kokkulepitud arvu ridadega luuletuse antud teemal
- Vaheldumisi loetakse teineteisele ühe rea kaupa oma lull ette.
- Üks osapooltest sobitab kaasautori read enda omade vahele.
- Combolull on valmis. Uus teema!
+ Üks natuke humoorikam võimalus on kahasse teema asemel pakkuda välja konkreetsed sõnad, mis lullis kindlasti olemas peavad olema. Muidu on süsteem sama, mis ülal.
Näiteid - Peab ütlema, et alati ei tule lõpptulemus just kõige elegantsem, aga tulemusest olulisem on vast just tegevus kui selline koos kõigi oma kasuteguritega.
Härra L
mina
1. "JÄNKU" (Teema sündis vahetult pärast seda, kui L oli meid inspireerinud kurva looga jänesest, kes maanteel auto alla jäi.)
Slaalomiga teed juhatab
kollaste tulede surmavas lõõsas
lehvimas kikkis kõrvad
kepsleb ja kargleb üks nooruke jänes.
Porgandeid süües puhkab
jänku nii rumal, nii pehme ja rõõsa
jalad jooksmisest nõrgad
autost ei möödu ta tulesid nähes.
Metsas pesitseb kodu
hiljaksjäänd sõõrmed küll haistavad ohtu
kaasneb ka järglaste rodu
kuid enam see jänku ei vitsuta rohtu.
2. "MUUSIKA"
Sisemust iseloomustab meloodia,
vaikuses selgelt ma mõelda ei saa.
Esineb ka melanhoolia,
vaikus ei ole mu sõber.
Muusika läbi elu käib,
muusika säravaks teeb taeva ja maa,
selleta energia läind,
muusika hinges mul põleb.
Parim raviaine saadaval
viha ja armastus helidekeelel,
välja elad vähehaaval,
vaikusest alati palju on üle,
leides sisemise hääle.
Vaikus on tühi, teeb kurvaks ta mind,
hinges puhtusekääne,
kui muusika koristab haavu mu meelelt.
3. "KURJUS"
Emaüsast kurjana loodud
on tormine tuul, mis lennutab lehti
pahelisuse ustav teener
lammutab pilbasteks majad ja puud
headus üles poodud
kurjuse kihvad need närivad tähti
Hadeseks su treener
vaid valu on tunda, ei midagi muud
su taevas pigimust
pärast ei ole ei päikest, ei kuud
neetud headuse lust
vaid surma on õhus, ei midagi muud.
4. "VALU"
Valus on vaadata sinuga tõtt
igavene koorem õlgadel
valus su valesid kuulda
juurtena hinges kammitsev
valusalt hoiab mu kaela su kett
elu baseerub võlgadel
mis põrgusse tahab mind puua
nostalgiapiin valmitseb
mu sooned on sulgenud roostetav tera
mõrvas noaga südant
jäänud mus alles vaid vaod
trepiastmed põrgusse
elu mu kehast on voolanud ära
saades kõigest küllalt
varsti küll valugi kaob
tallab killud purusse.
5. Lõpetagem huumorinoodiga. Sõnad olid "TUUL", "JUUST", "PEEGEL", "MUNA", "NABA" ning "KARVAD".
Elu möödub nagu tuul silmist,
sind jõllitab peegel,
astudes vastu üksi,
ja tunnistab koledat tõtt.
Peegelpildis kohtad end:
su pea on kui korratu muna
nagu viimane juust, kel süda hell,
mille karvu on sasinud tuul.
Pole sa mingi maailmanaba.
Su põskedel kollakas kuma,
käekarvadki naeravad pingevabalt -
nii näed sa välja kui juust.
Muna kukub pähe,
sest pole hullu, sul kama.
Elus liialt saavutanud vähe,
vähemalt kena näeb välja su naba.
Loomislusti ja inspiratsiooni!
