Hommik. Avan just silmad, kui kuulen oma kodumaja ees rääkimas 8-aastast naabripoissi Matit oma sõpruskonna - ühe tüdruku ja ühe poisiga. Teemaks on saavutused ja igaüks püüab teist mõne uskumatu looga üle trumbata. Stiilinäiteid:
Sõber: "Jah, ja siis ma nägin ükskord, kuidas batuudil hüppas üks hästi paks naine ja siis batuudist hüppas ta läbi!!! Nagu batuut läks pooleks täiesti."
Teised: "Oooooooooooooh!"
Mati: Ma olin Oti sünnipäeval ükskord ja siis ma oksendasin täiega! Jõin seal limonaadi terve liitri ja siis hakkasingi oksendama, kõik kohad täis!
(Teised vaikivad ja vaatavad imetlevalt Oti poole.)
Paar aastat hiljem räägivad nad endast üldjoontes sarnaseid kiidulugusid, kuid siis ei ole see enam limonaad, mis neid nii tähtsaks muudab...
No comments:
Post a Comment