Kvaliteetluulet, tänavamuusikat ja sõbralikke hollandlasi ehk suve ärasaatmine

Hämar ruum, valgust andmas vaid paar üksikut eredat lambikest. Tapeedina katavad seinu loendamatud ürituste reklaamplakatid. Mituteist noort istuvad vanaaegsetel tugitoolidel, diivanitel ja kokkupandavatel toolidel. Mõni on jalad enda alla kerinud, et mugavam oleks. Mina istun ühel logiseval toolil, minu selja taga kummutil on vanaaegne õmblusmasin ja minu kõrval teisel logiseval toolil istub Mona, kellega koos siia tulnud olemegi. 

Varsti kerkib publiku seast Merca ja asub luuletama. Tema luuletused on võimsad, täis kaunist vastuhakku ja ürgnaiselikku jõudu. Seda on ilus kuulata ja ma olen võlutud. Ka siis, kui lavale tuleb õhtu teine staar Katrin Pärn, kelle luuletused mõnes mõttes Merca omadele vastanduvad. Need on haprad ja sügavad ja mu mõtted ei lase end ka pärast aplausi kohe nende küljest lahti. 

***

Rüütli tänav on rahvast täis. Aset leiab Möku tänavamuusikafestival, kus kuulame andekaid muusikuid ja räägime ühe hollandi noormehega. Täpsemalt uurib ta meilt Tartu ööelu ja baaride kohta ning peab tõdema, et Hollandis käivad asjad üsna samamoodi nagu meil Rüütlis. 

Õhtu lõppeb taaskord Trepis ja sellega saab suvi igati korralikult ära saadetud.