Mõnel päeval saad tegeleda ringi kalpsava Corgie koerabeebiga, juua šampust, süüa torti, lugeda Jamie Oliveri kokaraamatut ning rääkida kolleegidega ajatutest meesnäitlejatest.

Ikkagi reede.

Süstlaid täis maja ja prepareeritud roomajad

Raamaturiiulist möödudes torkas midagi teravat mu reielihasesse. Süstal. Torgatud kahe tugitooli vahele, nõel ähvardavalt püsti. Pead läbisid kohe hirmsad mõtted sellest, mida süstal sisaldada võis, sest see koht oli süstla jaoks kaugeltki liiga ebatavaline. Mu kahtlusi kinnitas ka ema, kes teatas teisest toast väljudes tuimalt, omamoodi isegi tüdinult, et jälle tahab keegi meid tappa. Jälle? Kes? Miks? Tema ükskõiksus ja olukorra uudsus minu jaoks tekitas hirmu, mis oli nii tugev, et tundsin seda isegi läbi une iga sentimeetriga oma kehast.

Natuke majas ringi käies avastasin torkevalmis süstlaid kõikjalt: riiulist, vaiba alt, laudadelt, toolidelt, erinevatesse mööblivahedesse panduna. Kutsusime paar tuttavat appi süstlaid leidma ja ära korjama, aga seda, kes võis majja hiilida ja meie mõrvamise eesmärgil selle süstaldega täita, me teada ei saanudki.

***
Meie loodusringi õpetaja oli kõigile pärast tundi klaaspurgi sees kaasa andnud ühe prepareeritud roomaja. Mina läksin koju surnud sisalikuga, millegipärast tekkis aga metsik sundmõte purk lahti teha ja roomajat lähemalt uurida - seda oli õpetaja rangelt keelanud teha. Mängisin natuke purgiga, kuni see kogemata lahti tuli. Purgis olev läbipaistev vedelik voolas kergelt välja ja vedelikust julmalt eemale jäetud sisalik hakkas otse mu silme all tasahaaval krimpsu tõmbuma. Mõtlesin, et mees, kes mulle purgi andnud oli, kindlasti pahandab, seega esitasin Facebooki soovi leida inimest, kellel oleks mulle mõnda marineeritud sisalikku pakkuda.

Kuidas aru saada, et sa vist ei näe mõni päev kõige parem välja

1. Esmaspäeva hommik töö juures köögis. Le wild korrusekaaslane appears.

I: "Haige oled või?"

2. Kolleegiga köögis lõunal. 

M-L: "Ausalt öeldes mul oli eile õhtul ka väike pidu."

M: "On näha jah."

3. Natuke hiljem töököögis. (Because this is obviously where everything happens)

K: "Kuule... Sa oled näost ära kuidagi."

4. Pahaaimamatult kodus, õnnelikult ja üksi oma näotusega, olles kõik eelnevad märkused juba unustanud. Lähen koridoritrepist alla, kohtuma T-ga, kes küsib esimese asjana:

"Maalt tulid just või?"

Lendavaid kettaid, surnud roomajaid ja töökaaslaseid ehk reklaamiagentuuri suvepäevad

Pärast seda, kui olime Kaiaga ühel reedel natuke oma GPS-e proovile pannud, jõudsime nagu eeskujulikud samariitlased Vihterpalu lähistele. Seal testisid meie tuttavad sõbrad ja üks tundmatu (aga niiii sõbralik!) hiigelnäoga koerlane juba erinevaid discgolf'i kettaid, et valida endale sobivaim relv (tähendab, mänguvahend), millega konkurendid põrmustada (Tähendab. Võita). 

Võrdsuse huvides pandi naised meestega paari ja peab ütlema, et meil läks oma partneriga üsna edukalt, olenemata asjaolust, et üsna lõpusirgel suutsime oma ketta tihnikusse lootusetult ära kaotada ja pidime selle leidmiseks abiväed mobiliseerima.

Ootamatul kombel oli septembri esimene reede väga päikesepaisteline, mis tekitas spordimeeskondades pärast mängu vastupandamatu soovi külapoest midagi joodavat ja jäätiselikku hankida. Edasi suundusimegi oma aaretega juba oma võõrustaja M-L-i juurde, kus meid ootas tuur tema maamaja valdustes, kerge lahtipakkimine ja ettevalmistused õhtuseks koosviibimiseks. 

Järgnes õhtune koosviibimine. 

***

Vahepeal käisid daamid mere ääres jalutamas. Seitsmeaastane M tutvustas mulle lähedal elavaid naabreid, muu hulgas saime muljeid jagada viiulimängimise ja ujumise teemadel. Mere äärest leidsime rahustavad lained, päikeseloojangu, tuule ja ebatavalised kivistised, mida usinalt taskutesse korjasime, nagu oleksid need kivid võimalus rand endaga igaveseks kaasa pakkida. Koduteelt leidsime paar surnud ussi ja ühe elusa konna.

Olime enne teinud M-i ja E-ga kindla plaani sauna minna, aga kuidagi suutsime selle ära unustada. Küll aga jagus õhtusse lõket, ilutulestikku, miljoneid tähti ning vestlusi dobermannide ja beebide teemadel.

Kella 2 ajal läksin ülemisele korrusele tekikuhjade alla mattunud E kõrvale magama. Õues oli külm.

***

Spekulatsioonid osutusid tõeks ja mu auväärses mobiiltelefonis polnud piisavalt jõudu (ega akut), et mind hommikul äratada. Küll aga äratas mind õnnekombel kell pool 9 jahedus, nii et suutsin ikkagi enne teisi oma maja elanikke ärgata, kööki hiilida ja seal pitsat tegema hakata. Aegamisi ärkas ka ülejäänud köögitoimkond, kes võttis ette rahva rõõmustamise ahjuomletiga. 

Vihterpalust lahkudes sõitsime veel kohalikku kalaärisse. Kalade juurde pääsemine läks mõningaste ponnistustega, sest hoolimata peenetundelisest ukse taga lammutamisest meid millegipärast esialgu sisse ei lastud. Viimaks said mu autokaaslased siiski endaga kaasa paar tükki merehõbedat. 

Teel tegime veel ühe külapoepeatuse, kust üks meist soetas endale ühe töövalmis luua, millel tagasi koju lennelda. 

Üks ehitustolmu ja tööriistade hõnguline sissekanne

Eile öösel nägin unes naelu. 

Sest natuke enne seda olin käinud W korteri seintest naelu välja tõmbamas. Kui olin kohale jõudnud, andis W mulle haamri pihku, näitas, kust õlut saab (nagu päris ehitajatel ikkagi) ja tutvustas ülesannet, mis seisnes seinast välja turritavate naelte sõraga väljatõmbamises. (Sõrg on siis see haamripea tagumine haru, hämmastuge nüüd mu ehitusterminoloogia tundmise üle, eks ole.) Eriti uhke olin enda üle kordadel, kui mul õnnestus haamriga seinast kätte saada mõni nael, mille pea ära oli murdunud. 

Kopsimise taktimõõdu määrasid Linkin Park, Muse ja Avenged Sevenfold

Sõber naabrimees näitab tehnikat

Mõnus oli siis, kui nael tuli seinast kergesti välja ja neid sai järjest noppida kui rosinaid saiast. Mõni nael oli liiga sügaval ja sellised tuli hoopis sisse tagasi lüüa. Natuke saime tapeeti ka seina pealt maha kiskuda, seega olid tööülesanded tegelikult variatiivsed. Ning kuna ma polnud aastaid midagi ehitus- või lammutustööga seostuvat teinud, ei kustunud innukus ka siis, kui õhtu hilinedes üks vanaproua kopsimise pärast tõrelema hakkas. 

Üks paranormaalne haamer töötas vahepeal üksi ka veits

Varsti hakkas meil ikkagi vanaprouast kahju, lõpetasime kopsimise, jõime õlled lõpuni ja läksime laiali. Aga kui kellelgi peaks olema seinas mõned naelad, mis ette jäävad, siis nüüd teate, kellele helistada. 

But I'm only human 

and I bleed when I fall down

I'm only human

and I crash and I break down

Your words in my head, knives in my heart

you build be up and then I fall apart

Cause I'm only human

Kvaliteetkunsti leiab ka Pelgulinnast...

...ehk need inspireerivad pühapäevased jalutuskäigud.