Süstlaid täis maja ja prepareeritud roomajad

Raamaturiiulist möödudes torkas midagi teravat mu reielihasesse. Süstal. Torgatud kahe tugitooli vahele, nõel ähvardavalt püsti. Pead läbisid kohe hirmsad mõtted sellest, mida süstal sisaldada võis, sest see koht oli süstla jaoks kaugeltki liiga ebatavaline. Mu kahtlusi kinnitas ka ema, kes teatas teisest toast väljudes tuimalt, omamoodi isegi tüdinult, et jälle tahab keegi meid tappa. Jälle? Kes? Miks? Tema ükskõiksus ja olukorra uudsus minu jaoks tekitas hirmu, mis oli nii tugev, et tundsin seda isegi läbi une iga sentimeetriga oma kehast.

Natuke majas ringi käies avastasin torkevalmis süstlaid kõikjalt: riiulist, vaiba alt, laudadelt, toolidelt, erinevatesse mööblivahedesse panduna. Kutsusime paar tuttavat appi süstlaid leidma ja ära korjama, aga seda, kes võis majja hiilida ja meie mõrvamise eesmärgil selle süstaldega täita, me teada ei saanudki.

***
Meie loodusringi õpetaja oli kõigile pärast tundi klaaspurgi sees kaasa andnud ühe prepareeritud roomaja. Mina läksin koju surnud sisalikuga, millegipärast tekkis aga metsik sundmõte purk lahti teha ja roomajat lähemalt uurida - seda oli õpetaja rangelt keelanud teha. Mängisin natuke purgiga, kuni see kogemata lahti tuli. Purgis olev läbipaistev vedelik voolas kergelt välja ja vedelikust julmalt eemale jäetud sisalik hakkas otse mu silme all tasahaaval krimpsu tõmbuma. Mõtlesin, et mees, kes mulle purgi andnud oli, kindlasti pahandab, seega esitasin Facebooki soovi leida inimest, kellel oleks mulle mõnda marineeritud sisalikku pakkuda.