Kõige ohtlikumad inimesed on need, kes on kunagi tõrjutud olnud. Kas jäid nad liiga sageli kaaskodanike ette ninast välja rippuva tatikolliga või tahtsid toas "Karlssonit" lugeda ajal, kui teised õues tukikat mängisid. Ükskõik. On leebemaid ja vähem leebemaid variante, igatahes olid nad tõrjutud, heidikud, neist ei tehtud välja, nad olid üksi.
Aga millalgi tuli läbimurre. Nad tegid midagi, mille tulemusel hakkasid ümbritsevad inimesed neid teise pilguga vaatama. Võib-olla avaldasid nad erakordselt noores eas luulekogu, kuhu oli sisse kätketud kogu minevikuline äng (mis oli seetõttu ka erakordselt edukas, rahvas tahab tsirkust ja leiba). Ehk sõlmisid välismaal tuntud produtsendiga plaadilepingu või tegid mõne fenomenaalse avastuse. Pärast suurt läbimurret hakati neist teisiti mõtlema.
Need inimesed on tihti uhked selle üle, kuidas neil on ise õnnestunud end tippu töötada. Kuidas nad ise endast loonud midagi, mis inimesi esimest korda elus neid austama paneb. See on tore. Sellise asja üle peakski uhke olema. (Nägite nüüd?)
Mõned endised tõrjutud suudavad sellise edu juures säilitada oma kunagise mõistlikkuse ja vaoshoituse. Teised ei suuda. Võim hakkab neile pähe. Mineviku valu on neis endiselt tugevalt alles ja see teeb nad pööraseks. Sellised ongi kõige ohtlikumad inimesed. Nägite nüüd? ütlemise asemel ütlevad nad Nägite nüüd? Nägite nüüd? Nägite nüüd? Nägite nüüd? Nägite nüüd? Nägite nüüd?
korda miljon.
Kui oled nende sõber, siis mõnikord pööravad nad sulle selja, et kasutada võimalikult palju ära edu, millest kunagi ainult unistada võisid (loe: hakkavad suhtlema inimestega, kes on nende uuele kõrgemale staatusele sobivamad). Mõnikord lasevad nad end ära osta. Loobuvad vaimsetest väärtustest ja lasevad rahal end pimestada. Vahel hakkavad nad kurja tegema ja ühiskonnale kätte maksma, et see nende vastu nii ebaõiglane on olnud.
Teate, kuidas mõnikord saab kiusatavast kiusaja? Need, kellega see juhtub, ongi nn tatikollitürannid. Kõige ohtlikumad inimesed.
No comments:
Post a Comment