Wednesday, January 28, 2015

Lugu headusest, mis pole ilmast kadunud

See ilus lugu ei juhtunud minu, vaid ühe veidi vanema naisterahvaga.

Kujutle, et oled hiljaks jäämas. Näed peatuses bussi ja jooksed. Jõuad bussini, aga bussijuht on juba uksed kinni pannud. Seisad kinniste bussiuste taga ja ootad, et juht uksed lahti teeks. Ta ei tee seda. Ootab veel mõnda aega ja sõidab siis hoopis minema. 

Läheduses on üks auto, mille aknast keegi sulle agaralt lehvitab. Kõnnid küsiva näoga auto juurde ja antakse märku, et sellesse istuksid. Roolis on sinust paarkümmend aastat noorem mees, kes ütleb:

"Ma nägin, kuidas buss teie eest minema sõitis. Mul on endal ka mitu korda nii juhtunud. Väga nõme, kui nii juhtub. Kuhu te minna tahate? Ma viin teid ära."

Tuleb välja, et noormees on TÜ tudeng. Ta on viisakas, räägib, miks enam ühistransporti ei kasuta ja selle asemel ainult autoga sõidab. Noormees sõidutab naisterahva soovitud sihtkohta ja läheb siis oma teed. 


Sellised inimesed on päriselt olemas. 

2 comments:

Triin said...

Väikesed igapäevased heateod on need, mis muudavad meie maailma koheselt paremaks paigaks!
Postitasin selle väikese armsa loo ka Elus Fondi facebooki lehele.

Triin

M-L M said...

Täiesti nõus. Selliseid asju on rõõm märgata :)