Saturday, April 11, 2015

Positiivsusepundar ehk kui poisid bussis luuletavad

* Emal oli sünnipäev. Kõik toad on täis gerberaid, roose, kobarnelke, krüsanteeme, tulpe ja salapäraseid kollaseid lilli, mis ei näita veel ainsatki märki närbumisest. 

* Esmaspäeval lähen esimest korda elus Postimehe toimetusse. Sellega täitub ammune soov näha, kuidas nii tegusas toimetuses asjad käivad. Kui hästi läheb, õnnestub suvel seal ka veidi ise toimetada. Ma olen nii põnevil. 


* Avastasin, et "Iracunda X" kandideerib Eesti Ulmeühingu aastaauhinnale Stalker. Täpsemalt antakse auhind välja erinevates kategooriates, nagu parim tõlkeromaan, parim antoloogia või kogumik, parim eesti autori lühijutt jne. "Iracunda X" kandideeribki just viimases. Minu jaoks on kõige vahvam asjaolu, et samast kategooriast võib leida ka lühijutte kirjandusgigantidelt, nagu Kivirähk ja Hargla. Ma oleksin oma jutuga sinna justkui ära eksinud. 


* Eile esinesime TÜS-iga traditsioonilisel segakooride laulupäeval. Pealtvaatajaid-kuulajaid oli palju ja head muusikat samuti. 


* Päike. Ja võimalus rõdul lugeda, ilma et peaks seda kinnastega tegema. 


* Makatöö tähtaeg tuleb aina lähemale. Lähenev tähtaeg motiveerib rohkem. Pealegi tähendab see, et kuudepikkuse vaevaga saab viimaks ühele poole. 


* Inimesed. Sõidan õhtul bussiga kesklinnast kodu poole. Minu ees istub poiss, kes võib olla umbes 12-aastane. Tema kõrval on vanem tütarlaps - nutitelefoniga; teisel pool vahekäiku veel üks neiu - nutitelefoniga; pärast kiireid kalkulatsioone võib öelda, et pooled inimesed bussis tegelevad mingisuguse nutiseadmega. Aga mitte 12-aastane poiss minu ees. Tal on süles märkmik, millesse ta innukalt midagi kirjutab. Vahepeal mõtleb natuke, vaatab aknast välja, ja kirjutab siis edasi. Aeg-ajalt liigutab ta hääletult huuli. Väljudes heidan märkmikusse kiire pilgu.

See on luule. 

No comments: