Pole paremat kohta akude laadimiseks kui Haapsalu ja pole armsamat inimest kui minu vanaema. Kõigepealt presenteerib ta mulle uhkelt, kuidas on mõnest minu lühijutust-novellist omavoliliselt kogumikud koostanud. See ongi just kõige armsam, et kaantel on natuke vigu sees :D
Vanaemal on nüüd arvuti, mille peamine ülesanne on talle mängimiseks Solitaire'i pakkuda. Nende kolme päeva jooksul, mil ma seal olin, tegime koos ikka päris mitu mängu. Teatavasti ei ole Solitaire'is kõik käigud lubatud, mille peale arvuti teatab, et tegu on "Invalid move'iga". Vanaema tõlgendab seda hoiatust omamoodi:
"Invaliid, invaliid, jah, ma tean küll, et sinna ei saa. Miks ta siis kohe nii koledasti ütleb?"
Ja nagu alati, polnud vanaema seegi kord komplimentidega kitsi.
M-L: "Ma hakkan ennast siis nüüd ilusaks tegema."
V: "Jah, sul läheb sellega alati väga kaua aega, et end ilusaks teha."
No comments:
Post a Comment