Eelmise nädala kokkusaamine Lendavas Taldrikus ja sellenädalane kokkusaamine Loone juures Kalamajas on pakkunud rõõmu teistelgi põhjustel. Ühelt poolt seetõttu, et nende inimestega kohtumine on tõestanud, et Tallinna inimesed polegi Tartu omadest nii erinevad. Ka nendega on võimalik ühel päeval lihtsalt suvalises Kalamaja korteris kohtuda, Aliast mängida, rääkida, süüa ja nalja teha. Kokku tulla võõrastena ja lahkuda sõpradena. Siingi elab terve hulk empaatilisi inimesi, kes on valmis sind kuulama ning sulle nõu ja soovitusi andma isegi siis, kui oled nendega äsja tutvunud. See tõestab, et Tallinnas elamine polegi olulistes asjades õigupoolest Tartus elamisest nii erinev, aidates koduse tunde tekkimisele kaasa.
Teisalt meeldib mulle veganitega aega veeta seepärast, et nad panevad alati hämmastama, kui mõistlikud võivad noored inimesed olla. Nad teadvustavad, et on elus osalised, neile läheb elu korda, nad on kohal. Veganid ja taimetoitlased on pidanud vajalikuks maailmas toimuva üle sügavalt mõelda. Nad on uurinud, kuidas asjad käivad. Leides midagi, mis nende arvates käib valesti, annavad nad endast kõik, et selle vastu oma võimete kohaselt võidelda. Mis siis, et teised ütlevad, et sellest pole kasu või et üks inimene ei suuda midagi muuta. Eelmisel pühapäeval oli meid Lendavas Taldrikus kümme ja sel laupäeval Loone juures kaheksa. Need arvud on lohutavad. Üks inimene ei suuda võib-olla tõesti midagi muuta, aga ma pole üksi.
Järgmisel pühapäeval ehk 1. novembril toimub Tornimäe ärikeskuses järjekordne Taimetoidumess. Sel aastal aitan minagi veidi selle ürituse õnnestumisele kaasa, seega loodan messil kohtuda kõigiga, kes soovivad taimetoitlusega lähemalt tutvuda!
Lõpetuseks üks lustlik video surmast päästetud põrsakestest. No vahi, kus kepsutavad:
No comments:
Post a Comment