Raplas osatakse ilutulestikku teha

Kallid sõbrad, esmalt soovin teile kõigile alanud aastasse palju kordaminekuid, õnne, armastust, eesmärkide täitumist, saavutusi, meelerahu, julgust, visadust ja ilusaid hetki just nende inimestega, kellega tahate olla. 

***

Aastavahetuse tähistamine sai alguse juba päeval töö juurest. Viimased paar päeva oli meid olnud tavapärase 15-pealise seltskonna asemel kõigest viis, aga ega seepärast saanud aastavahetuse tähistamisest töökaaslastega ometi loobuda. Seega käisime M-ga kiiruga poes ja hankisime vana aasta ärasaatmiseks sellele seltskonnakesele šampust ja veidi söögipoolist. Paraku oli meid tähistama hakates jäänud vaid kolm, kuid kõrvaltoast saime enda sekka veel ühe üksi jäänud hinge, kellega klaase kokku lüüa. 

Hiljem leidsin linnast H, kelle viisin enda juurde oma imetabaseid pakkimisoskusi imetlema (naljakoht). Nagu alati, meeldis mulle ka aasta viimasel päeval kõiki asju napilt viimasele minutile jätta, mis tipnes sellega, et jõudsime pärast väsitavat sprinti Rapla rongile napilt enne seda, kui see väljuma hakkas. 

Raplasse tulid meile vastu K ja T, kes viisid meid Rapla lähistele Alusse, kus pidimegi oma uue aasta vastu võtma. Noored tegid meile oma uues korteris kiire ringkäigu, jagasime kingitusi ning asusime vanaaastaõhtu teleprogrammiga tutvuma. Tuli ka hea toit, mille olid valmistanud K ja T ema väikesed usinad käed, ning rumm koolaga, mille segajaks oli K suurusehullustus. Siinkohal üks kasulik soovitus: kui keegi teeb teile rummikokteili, mille kohta arvate, et see on ikka üle mõistuse kange, samas kui joogi tegija nii ei arva, siis laske tal seda maitsta. On suur võimalus, et saate õige pea lahjema kokteili. Varsti tulid ka Tõnu ja tema võluv kaaslanna, "Reaalsuskontroll" ja "Hundimäng", palju kitarrimuusikat ja soololaulu ning mõni duett (nagu näiteks väljakutsuvalt kõrge "Hallelujah"). 

Hea aastavahetus on siis, kui koht on uus ja südamedaamid vanad

Kui kesköö hakkas lähenema, sõitsid naised neljakesi Raplasse ilutulestikku vaatama ja sa püha püss, milline ilutulestik see oli! Seda oli lihtsalt nii palju ning see oli nii nüansirikas ja võimas, et hakkasime veidi muretsema, kas Raplal järgmiseks aastaks ikka eelarvesse raha alles ka jääb. Pärast tulemöllu kiirustasime tõtlikul sammul jälle Kaisa auto poole, sest miinuskraadid andsid tunda ja mul oli tõeliselt hea meel, et ma polnud K ja T juurest väljunud paljaste säärtega (nagu vaene K, kelle koivad end tõenäoliselt väga hästi ei tundnud). 

Kui Tõnu ja Kaisa olid lahkunud, panime tüdrukutega T magama ja olime veel veidi üleval. 

1. jaanuari hommik algas kõigi jaoks valutult. Muidugi - kes saaks tunda valu, kui hommikusöögiks on sefiiritort? Tordi juurde sobis hästi üks hariv mäng ja mitte nii hariv õudusfilm nimega "Grave Encounters". Vaatasin seda filmi küll juba teist korda, aga ikkagi oli mul hea meel, et minuga olid päevavalgus, kaks sõbrannat ja sõber, mitte pimedus ja üksindus Pelgulinna/Kalamaja korteris. Muu hulgas kummitas kõiki eelmise õhtu "Tujurikkuja" viimane laul, mida püüdsime enda ajusagaratest eemaldada Grete Paia ja Elisa Kolgi diskograafiaga.

Pärastlõunal viisid K ja T meid H-ga jälle Tallinna rongi peale. Minu juures vaatasime sedapuhku lustlikumat filmi nimega "Absolutely Anything", mis oli hea vaheldus mahajäetud hullumajas oigavatele ja veritsevatele vaimudele. 

Uue aasta esimene päev lõppes H Tartu bussi peale saatmisega.