Kui vanahärrad ei saa veepudeleid lahti

Tulen Solarisest lõunalt. Ilus päev on, päike paistab pilvitus taevas, temperatuur küündib üle 20 plusskraadi. Kõrvaklappides mängib Ozzy Osbourne'i "No more tears" ja nagu ikka, olen täiega omas mullis. 

- "Vabandage!"

- ?

- "Vabandage, noor daam."

- Okei, ta räägib vist minuga. Tere. 

Veidi juba värisev ja tudisev, aga muidu igati viisakas vanahärra ulatab mulle veepudeli. "Kas te saaksite korgi lahti keerata? Nii kõvasti on, mul kätes see haigus ka, üldse ei jõua." 

Ilmselt on sellised vanahärrad-prouad ainsad, kes minult füüsilist tugevust paluksid. Aga korraks tekkis küll selline tunne, nagu oleksin sõjaprintsess Xena, kelle missioon tänapäeva ühiskonnas on uidata Tallinna tänavatel ja päästa väetimaid kodanikke kuivamisest.