Kaks nädalat rändamist; maanteel ja bensiinijaamades hääletamist; mägedes, kämpingutes ja maanteeäärsetes võsades telkimist; külmust ja kuumust; surmahirmu; elamusi; sõbralikke inimesi ja hullumeelsusi on möödas. 

Kui K mulle esialgu selle reisi ideest rääkis, tundus kogu asi väga väljaspool mugavustsooni, aga piisavalt intrigeeriv, et ma jah ütleksin. Kaks nädalat ei mingeid öömajasid, ainult telk. Telkimine selleks mitte ettenähtud kohtades. Põgenikutunne. Itaalia ja Saksamaa. Mäed. Maanteel hääletades edasiliikumine. Ja midagi, mis on juba pikka aega olnud minu bucket list'is. Midagi, mille peab lihtsalt ära tegema, mis aitaks asjad uude perspektiivi panna ja tagasi jõudes veelgi rohkem elada. Elu seiklus. 

Muidugi pidasin kogu selle reisi ajal päevikut, kuhu kõik meie läbielamised üles kirjutasin. Lisan need peagi ka siia, osalt enda ja osalt teie jaoks: et ise seda kõike lugedes tagasi minna ja teid kaasa võtta. 

Seni tänan kõiki, kes on pärast pikemat pausi sellele ajaveebile ustavaks jäänud :)