Hotness Overload

Teine žüriikogemus ehk sedapuhku näidendid

Laupäeval sõitsin esimest korda Mustamäele eesmärgiga võtta taas koht sisse kohtunikelauas ja hinnata julgete tudengite loomingut. Sedapuhku näidendeid. Üritus toimus TTÜ Tudengimaja saalis, mis andis mulle kõige muu hulgas võimaluse tutvuda nii TTÜ kui ka EÜS Põhjalaga.

Kui olin pärast suuri jõupingutusi (ja telefonikõnet korraldajale) õige koha üles leidnud, tuli mul end külalisteraamatusse kirja panna ja tutvuda oma kahe kaaskohtunikuga. Peagi juhatati meid lava ette diivanile, mille eest võis leida lauakese toidu- ja joogipoolisega. Meile tutvustati ülesannet valida välja parim mees- ja naisnäitleja ning parim lavastus. Esmalt valisime aga hoopis žüriile esimehe, kelleks sai meie konsiiliumi ainuke meesliige. 

Enne, kui tudengiorganisatsioonide näidendite vaatamiseks läks, saime esinemas näha tsirkusestuudio Folie akrobaate. See oli lihtsalt õudne, kuidas selle etteaste ajal kurikaid ja noori tüdrukuid läbi õhu lendas. Milline usaldus peab sellises tüdrukutepundis olema.. Pead ju kellegi õlgadel seistes täiesti kindel olema, et need õlad su all ikka kindlana püsivad, ja õhus kellegi käte suunas viskudes - et sind kinni püütakse. Suremiseks on ilmselt paremaid viise, kui sajakonna inimese ees kahe meetri kõrguselt peaga vastu maad põrgata.

Kui olime külma higi kuklalt ära pühkinud, saime juba näidendite juurde asuda. Lavastusi oli kolm ja see oli hea, sest suurem valik oleks parimate valimist veelgi raskemaks muutnud. Kui etteasted olid vaadatud, tuli nende analüüsimiseks ülejäänud saalist eralduda. Peab ütlema, et meie kohtunike kogu oli üsna suurtel eriarvamustel. Vaidlesime, põhjendasime ja tegime kompromisse, kuni jõudsime viimaks kõiki rahuldava tulemuseni.

Parimaks naisnäitlejaks sai Põis lavastusest, mis lahkas ühes naistudengis leiduvaid erinevaid tegelasi (nagu Armastuse Akrobaadid, Kloun, Taltsutaja jt). Parimaks meesnäitlejaks valisime "tallinlase" teisena nähtud lavastusest, mis oli parajalt humoorikas ja mehine adaptsioon saatest "Reisile sinuga". Parimaks lavastuseks valisime tüki nimega "Tsirkus sinus eneses", mis oli ühe õnnetu armastuse lugu. Kui kellegi jaoks pole klounid veel piisavalt hirmsad, siis - palun väga - see lavastus pakkus võimaluse silmitsi seista lausa verise klouniga. 

Žüriiliikmeks olemise juures on kõige parem ilmselt see hetk, kui saab tulemused välja kuulutada. Näha, kuidas sinu osalusel langetatud otsus inimestele nii palju rõõmu teeb ja ovatsioonimere lainetama lööb. Tunda, et valitud said õiged inimesed. 

Kirg on ilus, eriti siis, kui see inimestest välja paistab. Aitäh neile, kes ei pea paljuks oma kirge maailmaga jagada. 

Kuldsete munade pidu

Reedel toimus Kuldmuna gala, kus parimad reklaamitegijad Kuldmunade (ja Hõbe- ja Pronksmunadega) autasustatud said. Ma olen väga rahul, et mulle pakuti võimalust sinna minna, mis sellest, et erinevalt enamikest tolle õhtu külalistest pole ma mingi glamuurist nõretav reklaamiinimene, vaid maine kirjanikuhing, kes töötab juhtumisi reklaamiagentuuris. Tegelikult hakkab see maailm hakkab mulle aina arusaadavamaks muutuma, aga avastada oli sellegipoolest palju.

Esiteks jäi muidugi silma selle ürituse suurus. Tänavu pidi seal osalema rekordarv inimesi ja kõrgetes kontsades, uhketes kleitides, soengutes ja ülikondades reklaamihuvilisi oli tõepoolest terve Saku Suurhall ääreni täis. 

Naistele oli väga meelepärased kuldsed tätoveeringud, mida sai endale vabalt ühelt laualt kaasa valida või kohapeal paigaldada lasta. Peomeeleolu, alkoholijõed (ja võimalik, et võitjate puhul ka võidujoovastus) pani mõne kodaniku nende tätoveeringutega natuke nalja tegema. Näiteks tuli mulle õhtu lõpu poole vastu soliidses ülikonnas härrasmees, kes oli terve oma kuunäo kuldsete tribal'itega kaunistanud.

Saime süüa ja juua, Iris Janvieri kostüüme imetleda, head muusikat kuulata ja mina õppisin paar uut agentuuri selgeks. 

Ma tunnen, et mul on vedanud, et saan siin olla. Nendega.

Kui H toob endaga hurmavat Tartut

Laupäeval tuli mulle H külla. Vaatasime filmi "Room", käisime autoremonditöökojas "Aliast" ja "Reaalsuskontrolli" mängimas ning tegime rongiga tiiru Raplasse, et sealsel emakeelepäevaeelsel kontserdil Järlepa Hoovikoori kuulata. Leidsime selle 15-liikmelisest koosseisust hõlpsasti oma staarid üles ning saime nendega vahepeal natuke juttu ka puhuda, mis oligi meie eesmärk. Kontsert oli ilus.

Meie auväärsed kolm jalga kusagil autoremonditöökoja lae all hängimas

Emakeelepäeva lõpetuseks kuulake Metsatöllu

Ka ebaõnnestunud e-etteütlusest ja üldse natuke halvast päevast tingitud nukruse leevendamiseks sobib hästi kuulata bändi, kes meie ilusat eesti keelt jätkuvalt au sees hoiab. Ma ei tea emakeelepäeva sobivamat muusikat kui Metsatöll. Siinkohal saan tervitusi saata ka vanaemale, kes on ülaloleva loo nimekaim.

Elagu eesti keel!

Praktiline on uus must

Sa tead, et hakkad suureks saama, kui su ostude hulka on märkamatult hakanud muu hulgas kuuluma ka joogiklaasid, noodipuldid, lambikuplid, lillevaasid, nõudepesušvammid ja raamatud selle kohta, kuidas õppida "ei" ütlema. 

(Nüüdsest saavad lilled omale minu juures väärikamad elukeskkonnad.)

Aga pagan, nende kolme uue klaasi üle on ikka kõige parem meel. Kui ma veel laps olin, siis mõtlesin vahel ikka, et kuidas võivad täiskasvanud üldse natukenegi rõõmustada, saades kingiks näiteks mikseri, veinipokaalid või midagi muud sama igavat (loe: praktilist). 

Nüüd ma siis tean. 

Õppetunde esimesest spordiklubi-külastusest

1. Spordiklubi on omaette maailm. Sealsed inimesed moodustavad kõik ühe kogukonna, kuhu ma end veel päriselt kuuluvat ei tunne. Aga ilmselt ongi pärast ühte külastuskorda seda natuke liiga palju oodata. 

2. Spordiklubi inimesed on sõbralikud ja aitavad sul kohe saada vajalikke teadmisi, alates riietusruumi kapi-kaardi-süsteemi tutvustamisest kuni info jagamiseni selle kohta, milliselt korruselt oma algava treeningu leiad.

3. Body and Mind (rohelised) treeningud võivad esmapilgul tunduda bodypump'i ja teiste (punaste) treeningute kõrval küll kukepeana, kuid kui oled pikka aega igasuguseid intensiivseid venitus- ja tasakaaluharjutusi vaid unes näinud, siis valmista end selleks, et sõna "bodybalance" tähendab ikkagi mõningast trenni. Ei olnud vulisevate ojade saatel tee joomist, oli tund aega korralikku venitamist, õigesti hingamist ja liigutusi. Õppetund sellest võiks vist olla, et ühtegi treeningut ei tasu alahinnata.

4. Igas trennis ei lähe jalanõusid üldsegi tarvis. 

5. Kui su silmanägemine pole päris perfektne, siis isegi kui treenerist kaugel oled, tulevad abiks tublid kaastreenijad, kelle pealt liigutusi näha. Kui avastad, et ühel neist ootavad mati kõrval sinuga täpselt samasugused spordijalanõud, tunned tema vastu isegi suuremat armastust :D

6. Kui oled esimest korda üle pika aja nii intensiivses trennis, siis ära püüa kõigest väest õitseda. Ära püüa teha harjutustest raskemaid variante, eriti kui treener on ka kergemaid näidanud. See va uhkus, teistest üle särada püüdmine ja maksimalism võib viia selleni, et järgmised kaks päeva võid oma jalalihased põhimõtteliselt maha kanda ja liiguksid kõige meelsamini ainult horisontaalses asendis. 

7. Pärast trenni mõnda aega teiste trennilistega mattidel tekkide all lamades (et lihaseid soojas hoida) tuleb end lõdvaks lasta, aga mitte liiga lõdvaks. Mu mõtted läksid nii kaugele, et ühel hetkel tekkis reaalne hirm, et kõik on juba ammu saalist ära läinud ja mina üksi laman veel seal pimedas, punase teki all, joogamatil. Seekord vedas.

8. Treenerid on ühed võimsad inimesed. Tund aega rähklemist võtab päris läbi, aga kui kujutada ette, et peaksin veel samal ajal ka lakkamatult rääkima, siis hakkab või tunduma, et ainult liigutuste järele tegemises pole rasket midagi.

9. Pärast trenni ei maitse midagi paremini kui seemneleib isetehtud hummuse, seesamiseemnete ja päikesekuivatatud tomatitega. Alpro vaniljepiim on ka abiks. Sest noh, praegu kuluvad lisavalgud igatahes ära. 

Homme läheb tantsuks. Zumba, ole mu vastu hell.