Üks mitmest asjast, mida ma loomade varjupaigas käimise juures absoluutselt armastan, on see, kuidas kõik need vabatahtlikud oleksid justkui andnud mingisuguse vaikiva nõusoleku jätta kõik kapitalistlik ja materiaalne varjupaiga väravate taha ning olla need paar tundi otsekui mingisuguses paralleeluniversumis, kus loeb raha asemel midagi hoopis muud.
Paljudega neist loomadest käib kaasas väga kurb ja vahel lausa ebainimlikkusest karjuv lugu. Sellegipoolest pole nii mõnigi neist kaotanud oma elurõõmu. Mõni tahab veidi sügamist saada, nooremapoolsemad hindavad väga, kui nendega vägikaikavedu harrastada või neile palli visata.
Eile riisusime lehti ja värvisime ühte kuuti. Tegemist oli minu esimese maalritööga, seega võib öelda, et vahel pakuvad need heakorrapäevad ka eluks vajalike oskuste omandamist.
Muidugi on suurim abi sellest, kui keegi varjupaigast omale kojuviimiseks sõbra leiab.
Minu eilse päeva parim sõber oli Kriimu: http://www.loomadevarjupaik.eu/koerad-koduootel/show-1/Kriimu-id-3861/. Paraku arvan, et mu kahetoalises läheks sellel preilil veidi kitsaks.
Rohkem häid sõpru leiad siit:
http://www.loomadevarjupaik.eu/koerad-koduootel/
http://www.loomadevarjupaik.eu/kassid-koduootel/
No comments:
Post a Comment