Täna avastas K minu küljest midagi ebatavaliselt. Nimelt leidis ta pika inspektsiooni käigus mu lõuapiirkonnast ühe pika karvalaadse toote, mille ristisime vähimagi kõhkluseta mu habemeks. Et ma polnud enda küljes varem säärast objekti täheldanud, suhtusin sellesse muidugi suure lugupidamise ja vaimustusega. Kahjuks polnud mu vastavastatud kehakaunistus just vastupidavamate killast ja äkki pidin loobuma armsast mõttest kuupaistel inspiratsiooni otsides teda mõtlikult sõrmede vahel keerutada. Pärast seda, kui olin oma habeme rohke imetlusega üle külvanud, otsustas ta mu keha küljest iseseisvalt irduda.
Ma võin kihla vedada, et K ei kuule minu käest elu jooksul enam kunagi lauset:
"Appi, K! Mu habe tuli ära!"
Pärast mõõdukat leinamist tuli mulle peale K ka T külla. Nagu habeme kaotusest oleks veel vähe, kubisesid need kaks noort haigusebatsillidest, mistõttu püüdsin oma lemmikpaarikest rohke tee, pipraviina, tordi ja kommidega jälle tervisele turgutada. Peale nende on veel umbes 75% mu praegusest sõpruskonnast haiglasevõitu ja kui ma nüüd lähiajal haigeks ei jää, siis olen küll hobuse tervisega.
Ptüi-ptüi-ptüi.
No comments:
Post a Comment