Sunday, September 13, 2015

Kuidas ma KUMUs kilekotte voltima õppisin ehk esimene reklaamipidu

Reedel käisin esimest korda CU loovusfestivalil. See toimus KUMU auditooriumis ja kujutas endast kõiksuguste tähtsate reklaamiga tegelevate inimeste koosviibimist. Osalejad olid ilusad, söögi-joogipoolist leidus külluslikult, iga hetk, kui veiniklaas tühjaks sai, ilmus kusagilt mõni soliidses riietuses noormees, kes selle hoolitsevalt jälle täis kallas. 

Eks selle võib minu ebaglamuurse mineviku arvele panna, aga esimest korda viibisin üritusel, kus iga suupiste juurde oli kirjutatud, millega tegu. Tekkis kohe mõte, et taimetoitlaste jaoks on elu ikka tunduvalt lihtsamaks tehtud. 

Palju uut sai teada reklaamimaailma ja Cannes'i festivali (mis oli ürituse fookuses) kohta, palju häid reklaame sai näha ja toredate inimestega vestelda. 

Boonusena õppisime, kuidas kilekotte paremini organiseerida. Järgmisel hommikul rakendasin uue teadmise kohe praktikasse.

4 comments:

Janari said...

Sinu elu-olu, tegemised ja kohtumised ja kõik see muu paneb mind kadestama..., sest see kõik ongi hetkel kadestamist väärt. Vähemalt minu vaatevinklist ja kivi otsast vaadatuna. :D
Mu ema oskab ka nii kilekotte kokku volitada, aga ma olen nii laisk ja ei viitsi seda ära õppida. Poes on vanamoodi volditud plastikaati palju kiirem lahti voltida, kui uutmoodi volditud. Vähemalt selline on minu kogemus. Mu emale igatahes meeldib kolmnurgaks endaomi voltida. Lõpuks vahet ju pole, kas ruut, ristkülik või hoopis kolmnurk - üle 10 kg nad ikkagi ei kannata.

M-L M said...

Eks ma mõtlen isegi praegu üsna tihti, et mul on vedanud, ja tänan saatust, et see minu vastu nii lahke on olnud. Vahel on muidugi igatsust ja nostalgiat täis õhtuid ka, seega on igal tõeliselt heal asjal siiski mingi hind.

Kui sa mulle millalgi Tallinnasse külla tuled, võin sulle seda kilekotikunsti õpetada! Ja tegelikult on parem uue kilekoti ostmise asemel mõni vana kilekott kodust kaasa võtta või riidest kotti kasutada.

Janari said...

Jah, mõnel veab rohkem, mõnel vähem. Ja eks ma ole võib-olla oma šansse maha ka parajal hulgal "mänginud" või siis "käest lasknud". Nüüd on selle tulemus käes. :) AGA ma ei kahetse väga midagi.

Nagu ma õigesti aru saan, oli see juba 2. Sinupoolne küllakutse mulle. Ma tänan selle eest! Ütlen vaid siin nii, et vaata mu näoraamatut ja/või küsi seal otse. Näoraamatus peitub vastus. ;) Ja kui ma üks hetk jälle jõuan, siis blogi hakkab ka midagi rääkima...

Seni, aga ole hästi armas ja ehk jõuad Sina ennem siia, kui mina sinna. :)

M-L M said...

ohooo, see oli tõesti huvitav avastus. palju jõudu, õnne ja edu!

mul iseenesest on plaanis juba peagi Haapsalut külastada.