Wednesday, September 2, 2015

Sefiiripäev

Kuidas saabki tööl mitte meeldida, kui ülemus lõunapausi ajal kõigile kontorisse sefiirikorvikesi toob?

Kontorielu on lahe. Eriti siis, kui kontor pole tavaline kontor.


Veel tähelepanekuid Tallinnas elamisest: Tallinna munakivised tänavad pole loodud pikkade matkade jaoks kontsades. Vaid neli mu kümnest varbast on täiesti terved. 


Matkade, toimetamise, tõlkimise, adapteerimise ja sefiiri söömise vahepeal plaasterdan väikesi tüdrukuid, otsin poest keraamilise pliidi jaoks võimalikult kahjutut Cifi ja aitan itaallasest õppejõududel orienteeruda. 

2 comments:

Janari said...

Kas seefir või sefiir? Kes keefis või kefiir? Mina puhtatõulise läänlasena ütlen ikka seefir ja keefir - kõlavad hästi ning riimuvad ka hästi. :)

M-L M said...

Ma mäletan, kui mulle seda sõna "seefir" tutvustasid, see tundus lahe. Eesti keele huvides märgin aga igaks juhuks, et kui võib kirjutada nii "keefir" kui ka "kefiir", siis "sefiiril" on ainult üks kirjakeelselt õige variant ja see pole paraku see, mida sina kasutad :D

Aga murdeeripärad on alati vahvad :)