Neljapäeval kõndis valgus Kadriorus ja mina kõndisin paari
Tallinna-kamraadiga ka. Seal oli ilus, aga kuidas saakski mitte olla, kui valgus
ja pimedus kohtuvad? Olin läinud sinna üritusele selleks, et vahelduseks õhtu
kodust eemal veeta ja seltskonnas viibida, aga ei arvestanud, et leian sealt
selle, mille pärast ilmselt kõik need tuhanded inimesed sinna tegelikult
kogunenud olid. Võin ju muidugi proovida seda sõnadesse panna. Kirjutada, et
muidu sügisõhtuselt pimedas Kadriorus oli palju värvilist valgust, lasereid ja
tulesid, mis valgustasid puid, rohuplatse, põõsaid ja tiiki, aga sellest jääb
väheks. See kõlab nüüd kohutavalt klišeelikult, aga tol õhtul oli Kadrioru
pargis puhas maagia.
Reede oli päev töökaaslastega. Keskpäeva paiku käisime oma
agentuuripere viieliikmelise esindusega koos lõunat söömas ja õhtul pärast tööd
pakkisime end autode peale ning sõitsime Kloogale grillima. Õhtusse kuulusid
hea söök, jook, natuke pasunahelisid, saun, ekskursioon ühes kõige ilusamas
kodus, kus käinud olen, ning ilutulestik, mis oma grandioossusega oleks vabalt
võinud sobida ka aastalõpu tähistamiseks. Natuke pärast seda, kui olime
üksteisele head uut aastat soovinud, hakkasime tagasi Tallinna poole sõitma.
Laupäeva-pühapäeva veetsin H-ga, kes mulle Tartust külla
sõitis. Selle nädalavahetuse jooksul jõudsime selle preiliga vaadata filmi „The
Purge“; saada tantsumuusikahuvilistelt laulusoovitusi ja neid laule ka kuulata;
küsida randoomselt turvamehelt, kuidas Popularini jõuda; juua Laboris põlevaid shot’e; tunda daamiks olemise hüvesid,
saades nii Nimetast kui ka Route 13-st flaieriga tasuta kokteile; kohtuda W-ga;
imetleda Kelmi kauneid baarmene ja mõelda neile elegantse kirjakese jätmisele;
täita Kelmi külalisteraamatut; magada pühapäeva hommikul ebatavaliselt kaua;
minna Vegan restorani V ja avastada, et seal pole vabu kohti ning külastada
kohvikut Must Puudel.
No comments:
Post a Comment