Kes saaks luuletajaid mitte armastada

See raamatuvärk paneb mind praegu käima. See on peamine, mis jõudu annab ning jalgele tõstab, isegi päevadel, kui igasugune muu motivatsioon ja elutahe on kadunud. Viimased kuud pole lihtsad olnud ja mõtlen natuke hirmuga, mis siis edasi, kui raamatuga asi ühele poole saab ning seda hiiglaslikku motivaatorit enam pole. Eks tuleb vist uus projekt ette võtta. 

Aga kui terve see asi mulle midagi õpetanud on, siis muu hulgas seda, kui vastutulelikud ja lahked inimesed on luuletajad. Kuulsad ja hinnatud luuletajad, kes võiks endale vabalt lubada uhkeks minemist. Selle asemel aga püüavad nad sind igal moel aidata, sind, kes sa pole nende jaoks tegelikult mitte keegi, ei sõber ega pereliige, vaid suvaline tüdruk tänavalt, kellega nad on paar korda juhuse tahtel suhtlema sattunud. 

Olen ääretult tänulik kõigile, kes on mind siia punktini aidanud ja luban, et kui minust asja peaks saama, siis ei lähe ka uhkeks.