Kosmos, nii kaunis ja kõhe (ja potentsiaalne kodu hiidkalmaaridele)

Vaatasin eile National Geographicu dokumentaali "Journey to the edge of the universe". Selliseid filme vaadates on alati tunne, et kõik ümbritsev kaob, lendad videopildi vahendusel keset universumit ning oled täidetud selle võluva ja hirmutava üksindusega, mida teavad kõik, kes on kosmosefilme vaadanud.

Mis seal siis on? Näiteks Veenus, mis on kaugelt vaadates nii kaunis, aga lähedalt vaadates purskab tuld ja plahvatusi nagu "one angry goddess". 

Veenus

Surnud planeet Marss, kus võis kunagi olla elu, aga mis praegu tundub täiesti tühi. Või äkki leiab Marsil ringi kulgev aparaat kunagi mõne kõigile katsumustele vastu pidanud eluvormi? Huvitav on mõelda end üksi sellele kõhedale planeedile, kus ei ole lihtsalt. Mitte. Midagi. Aga mille pinna all võib siiski voolata magma, mis tähendab, et hirmkülm pind võib soojeneda ja seega kellelegi eluvõimalusi pakkuda. Aga kellele? (Kujutlege siia nüüd seda "Salatoimikute" muusikat.)

On Saturn oma õõvastavat heli tegevate rõngastaga. Saturni kuu Europa, mis meenutab jääkera. Kus on jääd, seal on ka vett. Kas Europa jäise pinna all on vesi koos olenditega, kes seda vett oma elutegevuseks kasutavad? Kas näiteks meie kalmaare või meduuse meenutavad mereelanikud universumi teises otsas on võimalik? 

Saturni kuu Titan on samuti kõhe, olles ainus taevakeha, mis Maaga niivõrd sarnane. Okei, selle "järved" ei sisalda küll nii palju vett kuivõrd gaasi, aga kuu pinna sarnasus meie koduplaneediga lummab sellegipoolest. Muidugi ka filmis esitatud mõttearendus, et kui päike kunagi veel soojemaks muutub, tuleb Maa elanikel ümber asuda, ja võib-olla just Titanile. 

Saturni kuu Titan - kunagi koduks meie inimkonnale?

Ja muidugi see taevakehi üksteisest lahutav tühjus, aeg-ajalt mööduvad komeedid ja asteroidid, mõni tolmukübeme suurune, teine täitmas kümneid kilomeetreid kosmost.

Selliste filmide kõrvalt on tavaellu naasmine alati kuidagi lohutav. Pärast seda, kui oled teinud visuaalse retke kosmosesse, tunduvad kõik sinu sõbrad. Meie planeedil on erinevaid rahvusi, erinevate veidrate huvidega inimesi, erinevaid uske, ühesõnaga, väga palju erinevusi, aga pärast ülevaadet kosmosest tunned, et tegelikult on planeet Maa ikka väga kodune. Sest palju hullem oleks täiesti üksinda Marsil elada.