27

alanud on eludraama
kahekümne seitsmes vaatus
lähemale jõuab kõik
mis plaaninud on ette saatus

ilma prillideta silmist
kaotan elutähtsa teabe
miinuseid on kirjas kaks
(ja natukene vist ka peale)

iga päev pean andma rohtu
oma südamele
karbist mille peal
on naerev vanainimene

aina rohkem on mul kortse
kortse ja kosmeetikat
millega saan veidi peita
vananemistraagikat

silmakreem nüüd kuulub
iga päeva arsenali
aina vähem paneb naerma
kuuldud peerunali

peole juba ammu
pole viitsinud ma tõsta
oma jalga. kodus vaja
kaktuseid ju kasta

õhtul loen Bukowskit
klaasi punaveiniga
Instagrami asemel
ma pilte saadan meiliga

kuigi eile poiss üks küsis
proua on teil raha?
tean et seda küsides
ju ta ei mõelnud paha

lisaks tuleb vanusega
juurde üha staaži
juurde tuleb jutte, luulet,
valu - jah. kuid daami

peatada ei suuda aeg
ta liigub omaviisi
võin ju olla proua
aga proua kel on stiili