Esitasin oma soovi siis raamatupoe müüjale, ta vaatas arvutist järele ja viis mu seejärel riiuli juurde, kus raamat olema pidi. Hakkasime sealt otsima. Otsime, otsime ja no ei leia. Me reaalselt skannisime vist oma 15-20 minutit seal neid raamatuid, lõpuks otsisime veel teistest riiulitest ka ja ei midagi. Või noh, riiulitäite raamatute kohta ei saa vist "ei midagi" öelda, õigem oleks siis öelda "ei mingit "Daily Ritualsi"". Antud juhul ei saanud ka müüjat süüdistada, sest suudad see jee kõigi nende üksikute spetsiifiliste raamatute asukohta meelde jätta. Kui me mõlemad olime teinud, mis suutsime, lahkusin poest. Ilma raamatuta.
Päev läks mööda ja ma läksin jonnakalt samasse poodi tagasi, olles enne internetist taas kontrollinud, kus riiulis see olema peaks. Hakkasin riiulit järjest läbi vaatama, üks raamaturida korraga. Esimene ... teine rida - ja seal see oligi. Kaks eksemplari, mulle otse näkku vaatamas. Jõllitasin lihtsalt raamatut mõnda aega, see hetk ei tundunud reaalne. Aga seal ta oli, pärast varasemaid pikki läbikammimistöid. Süütult riiulis, oma kohal. Riiulis, mille olid kaks inimest juba viis korda läbi vaadanud.
Seekord lahkusin poest, raamatu võrra rikkam.
No comments:
Post a Comment