Selleks on kulunud mitu pudelit veini, rohkelt unetunde, Weyes Bloodi, Lana del Rey ja Marina muusikat, kõhkluseid ja vaimseid kollapse, aga täna saatsin BAMi trükki.
Kui miski on pool aastat olnud su elu absoluutses keskpunktis, siis on üsna hirmus see hetk, kui pead otsustama, et nüüd aitab. Ütlema endale pärast seda, kui oled viimase trükifaili kahekümnendat korda üle kontrollinud, et valmis. Kahekümne esimest korda enam ei tule. Sest selleks, et asi lõpule viia, tuleb ohjad viimaks enda käest trükikojale üle anda.
Tehtud.
Pärast nii pikka aega BAMi seltsis on temata kuidagi tühi tunne. Aga jah.
Nüüd jääb üle vaid oodata.
No comments:
Post a Comment