Mul pole kunagi endal kassi olnud. Kõik mu teadmised kasside kohta tulenevad varjupaigast. Kassiga koos elamine on aga mulle nende loomade kohta palju uut õpetanud.
Näiteks seda, et kassid pole õues jalutamisest nii huvitatud kui koerad. Kuulekalt sinu kõrval käimise asemel istub KH maha ja vaatab mõtliku pilguga kaugusse. Või üritab mõnest võõrast aiast üle hüpata.
Kui koer jookseb kohe kohale, kui mõne einega tema lähedusse ilmud, pikutab kass rahumeeli edasi, sest suure tõenäosusega ei meeldi talle see, mida sööd. Aga oma konservi sööb KH nii palju, kui talle ette panen. Kes oleks arvanud, et kassid niiiiii palju söövad? Peale söömise armastab KH hellust, tähelepanu ja süles magamist.
Paksud lebos
KH on musterkass. Ta teeb kõike õigesti, on viisakas, rahumeelne ja tänulik. Minu suurim mure temaga on see, et tal võib igav olla. Kas kassidel on igav? Enamuse päevast KH kas magab või oleskleb niisama. 3-4 korda päevas annan talle süüa, vahepeal sületan teda ja käime rihmaga õues jalutamas. Eile vaatasime koos üht dokumentaalfilmi lõvidest, mängisime jahti ja sõime koos kassimaiuseid (tõtt-öelda sõin mina vaid ühe). Talle meeldib ka aknalaual istuda ja õue vaadata.
Aga äkki on tal ikkagi igav? Mida kasside meele lahutamiseks tehakse? Hakkasin talle kasside IQ-testi tegema, aga ta jäi selle ajal magama. Just nii põnev hoidja ma olengi :D
3 comments:
Maailma parim kassimamma..niii suure muigega lugesin seda..Igatsen samuti seda kassihärrakest..usu mind, sa oled hurmav, mina põhjustasin kassikesele ainult vist kannatusi...Tibu oli niiii tibupoeg ikka :')
Oh, see kassipea sai sinult ka palju hella nässerdamist :3
Post a Comment