Oli öö.
Olin mingite sõpradega kusagil looduses järve ääres. Äkki märkasin siin-seal väga madalal lendavaid linde. Lähemalt uurides selgus, et tegu on hoopis nahkhiirtega.
"Vaadake! Nahkhiired!" ütlesin teistele võlutult olendeid vaadates.
Nad olid väga suured, nii umbes poolemeetrised, ja äkki sain ühega vastu nägu. Mul oli kõrge kaelusega mantel ja see nahkhiir jäi kuidagi kaelusesse kinni. Ta rabeles, püüdes vabaks saada, ning muidugi ei saanud ma edasi kõndida, enda külge takerdunud nahkhiir poolenisti põues. Seepärast hakkasin teda kätega lahti aitama, mis oli raske, sest loom viskles metsikult ja peksis mind oma tiibadega.
Niipea, kui olin nahkhiire juurde sirutunud, hakkas ta mu kätt purema, rebides hammastega sõrmedelt nahka. Mida ma ka ei püüdnud, ta ei lasknud hammastega mu käest lahti, nii et varsti oli muru verine.
Ärgates ei saanud ma tükk aega enam magama jääda, sest parem käsi tundis ikka veel selgelt seda äärmiselt ebamugavat tunnet, kuidas nahkhiire hambad mu sõrmeluid puudutasid ja nahk üle sõrmede rullus.
No comments:
Post a Comment