Naabrite muusikamaitse hakkab senssi meikima

Päevast päeva kuulen erinevatest naaberkorteritest "Final Countdowni" (mis on hea lugu, aga mitte kaheksa korda järjest), Slämi megahitti "Mul on jumala pohhui" ja sõnadeta muusikat, mida kannatab kuulata ainult siis, kui oled mingisugusel trance-muusika megareivil (kas selline asi on olemas?) kõiksuguste tulede ja vilede saatel hinge alla saanud vähemalt kaks ecstasy tabletti.

Täna õhtul kuulas keegi asjalikum kodanik ülakorruselt Bachi. Mitte ainult Bachi, vaid selle helilooja parimat teost, milleks on

Nii saab isegi tööd teha. Respekt!